Dimex blogi Eesti keeles

Tervitused Dimexlastele ja kõigile, kes seda kirjutist juhtuvad lugema.

Kuna ma pole eales varem üheski blogis kirjutajana osalenud, siis on mul on heameel olla seekordne Dimex´i blogija ja ühtlasi tänan siinkohal Tuiret, kes selle idee välja pakkus.

Alljärgnevas kirjutises arutlen, mida Eestis töörõivaste puhul oluliseks peetakse, mis on eelistused ja arusaamad tööriietuse kasutamisel, kuidas need on ajaga muutunud ning milliseid erinevusi esineb võrreldes Soome turuga.

Ma olen tööriiete teemaga tegelenud juba kaheksa aastat, sellest algselt Dimex´i tütarettevõttes Katimex ja alates 2012 aasta sügisest Dimex´is. Kuigi võib arvata, et tunnen seda valdkonda ja siinset vastavat turgu läbinisti, siis siinkohal võin öelda, et nii nagu on maailm tervikuna pidevas muutumises, nii muutuvad ka töörõivad, nende kasutamine ja muu sellega seonduv. Seega ei saa lasta end üllatada ning tuleb pidevalt valmis olla, et kohaneda uute olude ja erisustega, mis antud valdkonnas võivad esile kerkida või on kerkinud. Võrreldes ajaga, mil alustasin töörõivastega tegelemist, kuni tänaseni on kardinaalselt muutunud nii mudelid, klientide ootused ja ka üldine turusituatsioon on teistsugune.

Kui 90-ndate algul Eesti taasiseseisvus, siis oli inimestel raha vähe ja töödki õieti polnud ning tööriie oli viimane asi, millest oleks osatud puudust tunda, sest üldiselt puudus ka varasemalt spetsiaalse töörõiva kasutuskogemus. Ma arvan, et selline teadlikum tööriiete kasutamine sai Eestis alguse eelmise sajandi lõpul, kui olid tekkinud ja eelkõige püsima jäänud esimesed õmblusettevõtted, kes muuhulgas valmistasid ka tööriideid ning lisaks mõningad väike ettevõtjad, kes hakkasid Eestisse toimetama Põhjamaadest humanitaarabi korras saadud, kasutatud töörõivaid ja neid siis siin müüma.

Majanduskasvu perioodil, kui ettevõtlus elavnes, siis kasvas oluliselt ka töörõivaste kasutamine ja seda tänu sellele, et oli tekkinud palju uusi firmasid nii ehitus-, kinnisvara- ja tööstussektoris. Tööriiete kasutamise iseloomustamise üheks peamiseks märksõnaks, sellel 2000-ndete algus perioodil võib küll öelda, et oli eristumine. See tulenes soovist olla omanäoline ja eristuda konkurentidest ka väljanägemise poolest. Suurem osa töörõivastega tegelevatest ettevõtetes pakkus pea igale firmale võimalust tellida oma soovidele, mõõtudele ja äranägemistele vastavalt, spetsiaalselt valmistatud mudeleid või lausa kollektsiooni ehk niinimetatud „rätsepa ülikonda“. Seega jäi tihti mulje, et peamine argument töörõivaste valikul ei olnud see, kui turvaline, vastupidav või funktsionaalne tööriietus on vaid see, kes efektsem ja atraktiivsem välja näeb.

Tegelikult on nii, et sedavõrd väikeses riigis nagu Eesti, kus statistika kohaselt on 75% ettevõtteid suurusega 5 – 15 töötajat, ei ole võimalik kõigile pakkuda erilahendusi ehk tailormade õmblusteenust, ja seda veel eriti tööriiete puhul. Ma arvan, et nii Eestis, kui ka Soomes on majandussurutise perioodil töörõivas üks esmaseid kuluartikleid, mille arvelt kokku hoitakse ja kärpeid tehakse. Selles suhtes tegi majanduslangus omad korrektuurid, et firmad, kes jäid püsima ja ostsid edaspidiselt töörõivaid, siis nende valikute kriteeriumiks kujunes lisaks hinnale eelkõige riiete funktsionaalsus, mugavus, vastupidavus ja ka kohene saadavus ehk kiire tarneaeg. Ostuotsuseid hakati langetama peamiselt just nende töörõivatarnijate kasuks, kellel oli valmis kollektsioon ja tooted koheselt tarnitavad. Selline mentaliteet on suures osas jäänud püsima tänaseni ja täpselt sellistele tingimustele vastab oma kontseptsioonilt ka Dimex. Seetõttu pean ka jätkuvalt heaks, Dimex´i võimalusi kasvada Eesti ja Baltikumi turul. Dimex´il on välja töötatud väga arvestatav kollektsioon, uusi mudeleid arendatakse ja vanu täiustatakse igapäevaselt ning sealt peaks leiduma sobivaid tooteid enamikule nõudmistele vastavalt. Kuigi me oleme lähinaabrid ja sugulusrahvad, siis päris igas asjas me sarnased ei ole ja kõikides valikutes meie eelistused ei kattu, nii ka töörõivaste puhul. Aastate jooksul on hästi silma jäänud, et kui soomlane kasutab meelsasti kõik võimalik tööpükse, alates kõige lihtsamatest kuni ripptaskupüksteni välja, siis eestlane eelistab traksipükse või poolkombinesooni. Seda näitab seegi, et igal aastal on Eestis müüdumate toodete seas just poolkombinesoon või traksipüksid. Nimelt eestlaste poolne peamine argument sellele on see, et selg soe oleks J. Teine minupoolne subjektiivne tähelepanek on seoses talvejopedega. Eestis ei ole kuidagi aktsepteeritav, kui talvejopel pole kapuutsi, Soomes jällegi tundub, et see niivõrd primaarne just ei ole, aga see võib vaid mulle nii tunduda. Õnneks on Dimex edumeelne, arenev ja paindlik ettevõte ning olles kliendile vastutulelik, lisame vajadusel nii jopele kapuutsi, kui ka eemaldame kliendi jaoks näiteks üleliigsed ripptaskud.

Kõigest eelnevast tulenevalt usun, et Dimexi kaubamärki kandvate töörõivaste hulgast leidub jätkuvalt sobivaid riideid, mitte ainult soomlastele ja eestlastele vaid ka kogu Euroopale ning miks ka mitte maailmale. Dimex on tugev kaubamärk ja heade toodetega ei ole võimatu olla, mis iganes maailmapunktis esindatud. MAAILM ON AVATUD! 🙂